Sügissemester Šveitsis

Matkamine Oeschineni järve ääres Sel nädalal tegin ühe pikema jalutuskäigu Kanderstegi lähedal asuva Oeschineni järve ümbruses. Järv on tuntud oma ülimalt erksinise vee ja taustal olevate mägede poolest. Hiljem pilte vaadates võib tunduda, et keegi on pildile megalt värvi juurde   lisanud aga tegelikult ongi järv sellist värvi. Teekond järve äärde Järv asub Winterthurist üsna kaugel, kokku läks rongisõidu peale üle kolme tunni. Varsti jõudsingi Kanderstegi, mis on lähim asula järvele. Edasi jalutasin natuke ja siis sõitsin köisraudteega järve matkarajale lähemale. Matk Matk algas tõusuga mäe külge mööda ülesse ja läks kivist ja vahepeal ka natuke mudast rada mööda edasi. Olime natuke aega matkanud kui esimene nurk järvest paistma hakkas. Kuigi nägime ainult väikest osa järvest olime juba imestunud kui ilus see järv on. Mida rohkem edasi me jalutasime seda vähem oli puid ja seega nägi varsti juba tervet järve. Tegime vahepeal ka paar puhkepausi, et juua, süüa, puhata ja pildistada. Vars

Matk Grosser Mytheni tippu Sel nädalal võtsin ette ühe matka, mis on olnud pikalt minu matkanimekirjas - Grosser Mythen. Tegemist on ühe riigi tuntuima mäega, mis asub Schwyzi piirkonnas ja on 1898 meetri kõrgune. Olin kuulnud, et tippu viival rajal on ühed parimad panoraamvaated Šveitsis, ja ma ei suutnud ära oodata, et seda ise näha. Ütleme nii, et see ei valmistanud pettumust! Päev algas varahommikuse rongisõiduga Winterthurist mäe jalamile, kust algas teekond tippu. Kui ma köisraudtee vagunist maha astusin, sain juba aimu kui vinge see matk saab olema. Tippu viiv rada on hästi märgistatud, kuid see on järsk ja seal on palju käänakuid, mis kulgevad siksakiliselt ülesmäge. See on vaid umbes 4 kilomeetrit pikk, kuid üle 500 meetri tõusu tõttu on see kindlasti keeruline matk. Rada läks algul läbi metsa, kuid kõrgemale ronides hakkasid puud hõrenema ja avanesid vaated orgudele, järvedele ja teistele mägedele kaugemal. Rada läheb ülesse üsna järsult samuti on rada kivine, kuid õnneks sea

Schaffhausen Päev algas lühikese rongisõiduga(30 minutit) Schaffhausenisse, mis on Reini jõe kaldal asuv võluv linn. Peamine põhjus, miks ma Schaffhausenisse läksin oligi Reini juga. Ei alustanud reisi linnast, vaid joast ja selle kõrval olevast lossist. Loss polnud küll eriti suur ja uhke, kuid tore vaatamisväärsus ikkagi. Natuke jalutamist mäest alla ja jõudsin sillani, mis viis üle jõe. Sillalt nägi jõge ja ka juga aga tagantvaatest. Jõgi oli väga võimsa ning kiire vooluga ja ka päris lai. Kiire googeldus ütleb, et 150m lai ja 23m kõrge 🤯. Jalutasin ca 15 min edasi ja sain ilusa vaate ka eestpoolt.  Edasi hüppasin rongile ja sõitsin ühe peatuse edasi, et jõuda Schaffhauseni linna. Rongijaam on kohe vanalinna servas, seega ei pidanudki pikalt jalutama kui jalutasin ilusas vanalinnas. Maalingutega majad ja ilusad kirikud olidki need asjad, mis tegid linna ilusaks.  Lõpetuseks käisin Munoti kindluses, osa sellest oli vist küll remondis, kuid sisse lasti ikka. Jalutuskäik kindlusesse v

Jälle koolist Siin õppimine on ikka tore, sest pea igal tunnil on samal päeval teoreetiline osa ja peale seda mingit sorti praktiline osa. Mitte, et lennuakadeemias tunnid niimoodi ei toimu, aga kuna rahastus on siin palju suurem on võimalusi palju rohkem ja ka huvitavamad. Näiteks saime meteroloogia tunnis ilmaõhupalli teavasse lasta ja siis hiljem uurida, mis andmeid ta mõõtis. Aerodünaamika tunnis tutvustati meile kooli enda tuuletunnelit ja selle tööpõhimõtet. Selline praktiline osa on minu meelest väga vajalik ning aitab teooriat paremini mõista, lisaks süstib see uut motivatsiooni õppimiseks. Vihmane päev Zürichis Lõpuks otsustasin teha reisi ka zürichisse, naersingi enne, et käisin ära mägedes aga pole Zürchit veel näinudki. Ilmteade lubas vihma, aga see mind ei heidutanud, võtsin kaasa vihmavarju ja jope. Sõitsin siis rongiga ca 20 min Zürichisse ja kui rongijaamast välja jõudsin sadas õnneks ainult kerget vihma.  Vaatamata ilmale ei valmistanud Zürich pettumust. Alustuseks jal