20. nädal–Ja nii ta otsa saigi

Tundub nagu alles eile maandusin Šveitsi ja täna lahkun, sest see aeg on läinud ikka nii kiirelt.

Kuidas mul siis viimane nädal möödus?

Üks minu viimasest reisidest viis mind Stuttgarti Porsche Muuseumisse. Muuseumis oli mul võimalus näha Porsche legendaarseid mudeleid ja sukelduda sügavamale selle brändi inseneritöösse ja võidusõidumaailma. Nähes klassikalisi 911-mudeleid ja futuristlikke kontseptautosid, sain täielikult aru, miks Porsche on üle maailma nii armastatud.

Veel üks meeldejääv hetk oli päikeseloojang taas Reini jõe kose juures. See oli üks nendest hetkedest, kus ma lihtsalt nautisin hetke ja hindasin kõike, mida Šveits mulle pakkunud on.

Lisaks käisin veel viimast korda Alpides, et lihtsalt imetleda neid hingematvaid vaateid, mida ma nii väga armastama olen hakanud.

Loomulikult veetsin ka palju aega sõpradega, kellega siin tuttavaks sain. Viimased kohtumised olid täis nostalgiat ja meenutusi kõigest, mida koos kogenud oleme – alates päevareisidest kuni lihtsate õhtuteni ühikas. Kuigi lahkumine on raske, tean, et need sõprused jäävad kestma ka pärast vahetussemestri lõppu.

Õppimise ja reisimise tasakaal

Üks suurimaid väljakutseid vahetuse ajal oli leida tasakaal akadeemiliste kohustuste ja reisimise vahel. Eksamil põhinev süsteem oli mulle uus ja nõudis suurt keskendumist, kuid sellegipoolest õnnestus mul külastada nii palju erinevaid kohti – nii Šveitsis kui ka väljaspool seda.  

Tänu sellele kogemusele õppisin, kui oluline on hea ajaplaneerimine. Planeerisin oma reisid nii, et need ei segaks õppimist. Olin isegi üllatunud, kui hästi see tasakaal lõpuks töötas – iga nädal pakkus midagi uut ja põnevat, alates väikestest matkareisidest mägedesse kuni spontaanse rongisõiduni naaberriikidesse.  

Uued sõbrad

Vahetusaasta kõige väärtuslikum osa on olnud uued sõbrad, keda olen siin kohanud. Erinevatest kultuuridest pärit inimesed, kellega olen jaganud nii reise kui ka õppetööd, on muutnud selle kogemuse veelgi tähendusrikkamaks. Mäletan ikka, kuidas me kelgutasime Bergünis või käisime koos mägedes.

Olen saanud jagada nii palju erilisi hetki. Need kogemused ja lood jäävad minuga kogu eluks, ja loodan, et meie sõprussuhted püsivad ka tulevikus, olenemata sellest, kui kaugel meist igaüks elab.  

Minu arvamus Erasmuse programmist: kui sul on võimalus, tee seda

Kui kaalud vahetusaastat või ka lihtsalt semestrit nagu mina, siis võin öelda vaid ühte: mine ja tee seda! Muidugi võib tunduda, et võtad riski või raiskad aega ja raha, kuid tõde on see, et see on parim aeg sinu elus, et midagi sellist kogeda ning pealegi toetused ja stipendiumid katavad üsna suure osa kuludest. Võimalus elada teises riigis, avastada uusi kohti, õppida tundma erinevaid kultuure ja samal ajal kasvada inimesena on hindamatu.  

See kogemus õpetas mulle enesekindlust, iseseisvust ja oskust võtta igast päevast maksimumi. Kui mul oleks võimalus seda uuesti teha, siis ma ei mõtleks kaks korda – ma läheksin kohe!  

Tagasi Eestisse  

Täna ongi aeg koju naasta. Pärast viit kuud Šveitsis ootab mind lennuk, mis viib mind tagasi Eestisse. Kuigi mul on kahju siit lahkuda, tunnen ka suurt rõõmu koju naasmise üle – näha oma pere, sõpru ja tuttavaid kohti. Need viis kuud on olnud tõeliselt elumuutvad, kuid ma ei jõua ära oodata, et jagada oma lugusid ja mälestusi kodustega.  

Refleksioonid ja hüvastijätt

Vahetusaasta Šveitsis on olnud rohkem kui lihtsalt viis kuud välismaal – see on olnud minu elu üks suurimaid seiklusi ja õppimiskogemusi. Olen siin õppinud tundma mitte ainult teisi kultuure, vaid ka iseennast, ja see teadmine jääb minuga alatiseks.  

Kuigi see on viimane postitus minu seiklustest Šveitsis, jäävad need mälestused igavesti minuga. Aitäh kõigile, kes on olnud osa sellest teekonnast – nii siin kui ka kodus, kes mind toetasid!

Järgmine peatus: Eesti😍