20. nädal–Ja nii ta otsa saigi
P.S. Kui oled mu blogi lugema sattunud alles hiljem ja tahad näha kogu minu teekonda algusest peale, siis mine lihtsalt tagasi üldvaatesse, keri alla ja vajuta nuppu "Rohkem postitusi" – nii saad lugeda minu seiklustest Šveitsis kronoloogilises järjekorras.
Tundub nagu alles eile maandusin Šveitsi ja täna lahkun, sest see aeg on läinud ikka nii kiirelt.
Kuidas mul siis viimane nädal möödus?
Uued sõbrad
Vahetusaasta kõige väärtuslikum osa on olnud uued sõbrad, keda olen siin kohanud. Erinevatest kultuuridest pärit inimesed, kellega olen jaganud nii reise kui ka õppetööd, ongi muutnud selle kogemuse eriliseks.
Olen saanud jagada nii palju erilisi hetki. Need kogemused ja lood jäävad minuga kogu eluks, ja loodan, et meie sõprussuhted püsivad ka tulevikus, olenemata sellest, kui kaugel meist igaüks elab.
Minu arvamus Erasmuse programmist: kui sul on võimalus, tee seda!
Kui kaalud vahetusaastat või ka lihtsalt semestrit nagu mina, siis võin öelda vaid ühte: mine ja tee seda! Muidugi võib tunduda, et võtad riski või raiskad aega ja raha, kuid tõde on see, et see on parim aeg sinu elus, et midagi sellist kogeda ning pealegi toetused ja stipendiumid katavad üsna suure osa kuludest. Võimalus elada teises riigis, avastada uusi kohti, õppida tundma erinevaid kultuure ja samal ajal kasvada inimesena on hindamatu.
See kogemus õpetas mulle enesekindlust, iseseisvust ja oskust võtta igast päevast maksimumi. Kui mul oleks võimalus seda uuesti teha, siis ma ei mõtleks kaks korda – ma läheksin kohe!
Tagasi Eestisse
Täna ongi aeg koju naasta. Pärast viit kuud Šveitsis ootab mind lennuk, mis viib mind tagasi Eestisse. Kuigi mul on kahju siit lahkuda, tunnen ka suurt rõõmu koju naasmise üle – näha oma pere, sõpru ja tuttavaid kohti. Need viis kuud on olnud tõeliselt elumuutvad, kuid ma ei jõua ära oodata, et jagada oma lugusid ja mälestusi kodustega.
Refleksioonid ja hüvastijätt
Vahetusaasta Šveitsis on olnud rohkem kui lihtsalt viis kuud välismaal – see on olnud minu elu üks suurimaid seiklusi ja õppimiskogemusi. Olen siin õppinud tundma mitte ainult teisi kultuure, vaid ka iseennast, ja see teadmine jääb minuga alatiseks.
Kuigi see on viimane postitus minu seiklustest Šveitsis, jäävad need mälestused igavesti minuga. Aitäh kõigile, kes on olnud osa sellest teekonnast – nii siin kui ka kodus, kes mind toetasid!
Järgmine peatus: Eesti😍






Kommentaarid
Postita kommentaar