Sügissemester Šveitsis

Tundub nagu alles eile maandusin Šveitsi ja täna lahkun, sest see aeg on läinud ikka nii kiirelt. Kuidas mul siis viimane nädal möödus? Üks minu viimasest reisidest viis mind Stuttgarti Porsche Muuseumisse. Muuseumis oli mul võimalus näha Porsche legendaarseid mudeleid ja sukelduda sügavamale selle brändi inseneritöösse ja võidusõidumaailma. Nähes klassikalisi 911-mudeleid ja futuristlikke kontseptautosid, sain täielikult aru, miks Porsche on üle maailma nii armastatud. Veel üks meeldejääv hetk oli päikeseloojang taas Reini jõe kose juures. See oli üks nendest hetkedest, kus ma lihtsalt nautisin hetke ja hindasin kõike, mida Šveits mulle pakkunud on. Lisaks käisin veel viimast korda Alpides, et lihtsalt imetleda neid hingematvaid vaateid, mida ma nii väga armastama olen hakanud. Loomulikult veetsin ka palju aega sõpradega, kellega siin tuttavaks sain. Viimased kohtumised olid täis nostalgiat ja meenutusi kõigest, mida koos kogenud oleme – alates päevareisidest kuni lihtsate õhtuteni üh...

Eksamid Loodan, et teid liialt eksamite jutuga ära ei tüüta, aga hetkel pole väga millestki muust rääkida. Esimene eksamite nädal sai tehtud ja kaks eksamit on veel ees. Kuigi olen alati olnud üsna organiseeritud õppija, on Šveitsi eksamisüsteem minu jaoks olnud veidi hirmutav. Peaaegu igas kursuses moodustab lõpueksam 70–80% kogu hindest, mis tähendab, et kogu semestri töö sõltub ühest ainsast testist. See süsteem ei anna erilist ruumi vigadeks ja paneb kogu surve eksamitele. Veelgi intensiivsemaks teeb asjaolu, et eksami järelevastamist pole – kui sa eksamil läbi kukud, siis oledki läbi kukkunud. Jah saab vist järgi vastata aasta pärast, kuid mis selleks ajaks ainest ikka enam meeles on. See paneb õppimisele tohutu surve ja nõuab, et oleksid iga detaili selgeks õppinud.  Siiski on eksamiperiood andnud mulle võimaluse näha, kui palju olen semestri jooksul õppinud ja arenenud. Iga kursus on pakkunud oma väljakutseid ja õpetanud midagi uut – nii akadeemiliselt kui ka isiklikult. Sii...

See nädal on möödunud rahulikumas tempos, pakkudes nii väikest seiklust kui ka aega akadeemilisteks ettevalmistusteks. Ühel päeval võtsin ette päevareisi Baselisse ja Strasbourg’i, kaks erinevat, kuid võrdselt põnevat linna. Ülejäänud aja veetsin peamiselt puhates ja õppides, sest eksamid on kohe käes.   Basel: veel üks ilus linn Šveitsis Hommikul alustasin reisi rongisõiduga Baselisse, mis on tuntud oma mitmekülgse kultuuri ja rikkaliku ajaloo poolest. Linna vanalinn võlus oma keskaja arhitektuuriga – käänulised tänavad ja munakividega sillutatud teed juhatasid mind läbi ajalooliste hoonete ja peidetud hoovide. Üks peatuspaik oli kindlasti Baseli Münster, muljetavaldav gooti stiilis katedraal, millelt avanevad kaunid vaated Reini jõele. Katedraali ümbrus oli rahulik ja inspireeriv paik, kus aega veeta ja hetkeks mõtteid koguda. Baseli katedraal Strasbourg: jõulupealinn Pärast Baselit jätkasin rongiga teekonda Strasbourg’i, mis asub Prantsusmaal vaid lühikese sõidu kaugusel. S...

See nädal tõi kaasa palju rõõmu ja nalja, sest võtsime koos sõpradega ette päeva kelgutamiseks Bergünis. See oli täiesti uus kogemus, mis pakkus nii adrenaliini kui ka mõnusat talverõõmu. Lisaks tähistasime koos uue aasta algust, sõime õhtusööki ja ootasime põnevusega järveäärset ilutulestikku Zürichis. Kuigi ilm mängis väikese vingerpussi, oli see siiski unustamatu nädal.  Kelgutamine Bergünis Bergün on tuntud kui üks parimaid kelgutamise sihtkohti Šveitsis ja see maine on igati õigustatud. Päev algas varahommikul, kui sõitsime koos sõpradega rongiga Bergüni poole. Juba rongisõit oli omaette elamus – aknast avanesid kaunid vaated lumistele mägedele ja orgudele, mis tekitasid elevust eesootava päeva osas. Kui olime kohale jõudnud, rentisime kelgud ja suundusime üles raja alguspunkti. Bergünis on mitmeid kelguradasid, kuid meie valisime kuulsa Preda–Bergün raja, mis on ligi 6 kilomeetri pikkune adrenaliinirohke laskumine. Rajad olid heas seisukorras, ja isegi algajad said hästi hakk...